KOOL
Kool, kus ma õpin, on Leeds College of Music ning tegemist on konservatooriumiga. Kool saab see aasta 50-aastaseks ning oli esimene kool Inglismaal, kes 10 aastat tagasi alustas Popular Music eriala õpetamist, seega eriala kui selline on veel üsna noor ning õppekava ja suunda muudetakse pidevalt, et seda paremaks ja efektiivsemaks muuta. Kuulatakse ka hästi palju õpilaste tagasisidet ning seda ka reaalselt võetakse arvesse ja tehakse muudatusi, mis on minu jaoks üsna uus ja võõras, sest põhikoolis/gümnaasiumis jaurati ühe probleemi kallal umbes 5 aastat enne, kui midagi muutus. Samuti on õpetajad niiiii lahedad, kõik on hästi innovatiivse mõtlemisega, tõesti armastavad seda, mida nad õpetavad ja üritavad olla õpilastele nii kättesaavad kui võimalik. Näiteks on nad ise loonud sellise süsteemi, et kolmapäeviti või reedeti tšillivad nad Cafe Baris (kohvik/baar/lounge, kus õpilased saavad aega parajaks teha enne loenguid) teatud kellaaegadel ning siis saab minna nende käest abi/nõu küsima või niisama juttu rääkima, samuti saab neile alati kirjutada/joonistada ja nad vastavad umbes minutiga.
Superlahe on ka see, et kõik ruumid, mis koolis asuvad, on alati õpilastele avatud - harjutusklassid, stuudiod, miksimis/masterdamisstuudiod, bändiruumid, Mac-laborid, raamatukogu jnejne. Lihtsalt pead endale aja broneerima ja võid kasutada nii kaua, kui vaja. Kool on nädala sees kella kolmeni öösel lahti, nii et kõik harjutamised saavad harjutatud ja lindistamised lindistatud.
ESMASPÄEV
Selle semestri (ja ka ilmselt edaspidi) ained on jaotatud kolmeks: lectures, seminars & workshops ehk loengud, seminarid ja workshopid.
Ükski päev mul enne 11t ei alga. Esmaspäeviti algab päev kell 11 ning esimene loeng on Working in the Creative Industy, mis on loengu vormis ja toimub suures saalis. See kool on hästi nö business-orientated ehk nende jaoks on hästi oluline see, et nii palju inimesi leiaks kohe peale kooli lõpetamist töö, kui vähegi võimalik. Eelmise aasta statistika näitas, et 90% õpilastest leidsid kuue kuu jooksul peale kooli lõppu töö, nii et see peab üsnagi paika.Minule see äri pool just väga suurt huvi ei paku, aga kasuks tuleb ikka. Igatahes on see aine nende sõnul ainulaadne ja teistes muusikakoolides väga sellist lähenemist ei ole, et ka näiteks lauljad või trummarid peavad teadma muusika kui tööstuse tagamaid väga detailselt.
Järgmine aine on Performance in Context ja tegemist on workshopiga, mis toimub koolist üle tee olevas baaris/pubis/klubis, ei oskagi täpselt kirjeldada, kuidas seda kohta nimetada.
Ühesõnaga, tegemist on keldrikorrusel oleva venue'ga, kus on lava ning seal toimuvad iga nädalavahetus live kontserdid.
Lisan pildi, mille leidsin netist.
Esimene tund keskendusime taustavokaalidele, eriti unisoonile ja oktavile. Meile lasti näiteid, kuidas erinevates lugudes on kasutatud oktaveid ja unisoone, mida võib olla esimesel kuulamisel tähele ei panegi. Siis jaotati meid kaheks grupiks ja anti 10 minutit, et me õpiksime selgeks Justin Timberlake'i "Rock Your Body" esimese salmi, sest seal on ka seda oktavit kasutatud. Kümne minuti möödudes oli pandud lavale kaks mikrofoni ja siis paar tükki pidid proovima laulda nii, et tüdruk laulab ülevalt oktavis ja poiss alt ja uskumatu, kui paljud sellega hakkama ei saanud! Ehk siis see tund õigustas end täielikult, näitas, et paljud asjad, mida võetakse suhtumisega "Ppft see on nii lebo ja mis see siis ära ei ole" on tegelikkuses palju keerulisemad. Järgmiseks tunniks öeldi meile kõigile suvaliselt tolle päeva top20 nimekirjast mingisugune hetkehitt ja me peame sellest tegema oma versiooni ehk siis arranžeerima ja esitama seda nii, nagu meie oleks selle ise kirjutanud. Mina sain Taylor Swift'i "Bad Blood"'i, nii et nalja hakkab saama :D
Kooli peal ma väga rahvusvahelisi õpilasi polnud kohanud, aga kui selles tunnis kohalolekukontrolli tehti, siis õpetajal oli raskuse ühe nime hääldamisega, pärast küsisin sellelt poisilt, kus ta pärit on, ütles, et norrakas. Nii et üks rahvusvaheline kutt ikka oli minuga ühes rühmas jeii:D
Peale seda on poolteist tundi pausi (kui on nädal, kus workshopi pole, siis on kolm ja pool tundi pausi), mis mulle iseenesest väga ei meeldi. 3 ja pool tundi on okei, siis saab käia kas linnas ülejäänud nädalaks süüa ostmas või kodus vms, aga see poolteist tundi on nii tobe aeg, et kuskile nagu väga hästi ei jõua. Käisin istusin linnas ja jõin lattet ning siis hakkas viimane tund - Musicianchip'i seminar. Neid seminare on meil kahte erinevat tüüpi: ühes keskendutakse harmooniale, meloodiale, akordidele jm ja teises seminaris eraldi muusikastiilidele. Esmaspäeviti on see esimene. Kuulasime samuti erinevaid lugusid ning analüüsisime järgnevusi, kuulasime näiteks Sia "Chandelier"'i. Tol hetkel mul käis küll korra peast see mõte läbi, et kas tegelt ka ma olen KOOLIS? Uskumatu, et koolis saab õppida ka selliseid aineid, mis sulle meeldib haha :)
Esimene päev jättis mulle täiesti imelise mulje. Väljas oli megailus ilm ka ja mu süda lausa rõkkas rõõmust! Päev lõppeb juba poole 5st ja see on kõige hilisem aeg üldse, millal mul tunnid läbi saavad, nii et jääb alati palju aega kas endale harjutusklass võtta (mida ma ka üsna tihti teen, sest siin hobusemajas on seinad paberist ja muusikat kuulan ma siin pigem väga vaikselt, laulmisest rääkimata :( ) istuda koolikohvikus, käia linna peal või minna koju lebotama.
TEISIPÄEV
Teisipäeviti on mul kaks tundi - musicianship lecture ja musicianship seminar. Loeng toimub kõikidel popmuusika erialal õppivate inimestega koos, seminar on väiksemas grupis. Loengu vältel toimub palju arutelusid, näiteks diskuteeriti, kas ja mis vahe on populaarmuusikal ja popmuusikal jms. Tahetakse, et õpilased ise omavahel arutaksid ja arvamust avaldaksid. Seminaris alustasime erinevate muusikastiilide analüüsimist, esimene oli Country. Analüüsisime, mis helistikud ja tunnused on kantrimuusikale omased ja sõnade valikut jne. See tund on mu lemmiktund, õpetaja on superlahe, alati, kui seletab midagi instrumentatsiooni kohta, võtab vahepeal kitarri ja mängib mingi riff'i ise meile ette loost ja näitab, miks just nii mängiti ja tehti.
Olime jälle täiesti uude ja suvalisse gruppi jaotatud, aga õnneks seesama norrakas, kes esmaspäeval workshop'is oli, oli ka selles rühmas.
Igaljuhul ka peale teist päeva olin ma sama entusiastlik ja heas tujus kui eelmisel päeval.
KOLMAPÄEV
Kolmapäevad on mul vabad päevad, seega enamasti ma magan kaua, teen endale suure mõnusa hilise hommikusöögi ja siis kas lähen jalutan linnas või võtan paariks tunniks klassi ja tšillin seal. Kõige esimese nädala kolmapäev oli aga natuke teistmoodi. Meie koolil on oma infosüsteem, kus on ka tihti postitatud erinevaid tööpakkumisi. Enamus on need siiski kas vabatahtliku töö raames või mõne kohviku omad, kes teenindajaid otsivad. Nädala alguses avastasin ma aga, et mingisugune professionaalne party band otsib aastavahetuseks liikmeid, kellega Manchesteris töötada. Bänd nimetas oma stiiliks funk/soul/soulful house/dance, mis minus koheselt tähelepanu äratas, sest mulle väga meeldib sellist stiili muusika. Mõtlesin tükk aega, kas kandideerida või mitte (esimene voor oli nö onine-voor, pidi saatma enda tutvustuse, pildi, varasemaid etteastumisi jne), aga mõtlesin, et võin ju oma info neile saata, vahet pole, kas sobin neile või mitte. Niisiis kandideerisin ja teisipäeva hommikul saadeti vastus ja kutsuti Manchesteri audition'ile. Taaskord olin kahtleval seisukohal, kas minna või mitte. Sellised audition'id ei ole väga minu teema, aga mõtlesin, et milleks ma üldse siin olen, kui mitte selleks, et end proovile panna ja uusi väljakutseid võtta ja lõppude lõpuks potentsiaalselt saada ka reaalselt tööd ja raha esinemise eest, mida siin õpilased enamasti ikka väga kergesti ei saa. Niisiis ostsin teisipäeva õhtul bussipiletid ja kolmapäeval kella ühe ajal läksin bussi peale ning sõitsin Manchesteri. Bussisõit kestis natuke üle tunni. Kuna olin varem Manchesteris käinud (postitust Manchesteri reisi kohta saab lugeda siit), siis päris naljakas oli jälle samu tänavaid ja maju näha. Teadsin täpselt, kuhu ja kuidas minna tuleb, kuigi olin selles linnas ainult kaks päeva olnud.
Audition oli üsna naljakas, see toimus mingisuguses käsitöölao/poe keldrikorrusel, kus olid sellised boxid, kus ma kujutan ette, et tavaliselt tehakse mingeid test-shoot'e vms. Üks noor kutt võttis mu vastu ja ütles, et see, kes tegelikult otsustab, pole hetkel kohal, nii et ta filmib minu lood üles ja siis saadab sellele naisele. Pidin esitama kaks lugu. Kogu see asi oli selline natuke awkward, aga mul polnud kordagi mingit hirmu või pinget vms, see oli pigem nagu naljakas, ma isegi ei tea, miks :D Pärast seda vestlesime natuke selle mehega, ta rääkis sellest bändist ja firmast ja mida nad teevad ja küsis minult varasemaste kogemuste kohta jne. Selle bändi kodukas: http://www.makehappen.co.uk/music-artists/phunk-phenomena-2/ Ta ütles kohe, et megalt tuleb kasuks, et ma laevas olen töötanud, sest siis olen pikkade settidega harjunud ja erinevate stiilidega jne. Ainuke asi, mis ta ütles ka kohe, et võib natuke paha olla, on see, et ma olen Leedsis, sest kui vaja proove teha, siis mul raske koju saada jne. Aga üldiselt tundus kõik legit ja selle kutiga olime ka hästi ühel lainel ja mul jäi üsna hea tunne sellest üritusest. Mõtlesin, et isegi kui ei saa, siis olen jälle kogevuse võrra rikkam ja on jälle midagi toredat, mida meenutada. Kuna mul oli bussini poolteist tundi aega ja ma teadsin, et Manchesteris on juhuslikult maailma suurim PRIMARK, siis seadsin oma sammud loomulikult sinnapoole. Samuti jalutasin kohtades, kus aastake tagasi Ketliniga seiklesime.
(hotell, kus eelmine mai Ketliniga ööbisime)
(sept 2015)
(mai 2014)
väike selfie ikka ka enne auditionile minekut
Bussisõit tagasi Leedsi venis poolteist tundi pikemaks, sest tegu oli tipptunniga. See bussigraafiku asi ajab mind nii närvi, ma saan aru, et nad ei saa midagi teha, seal linnades on võimatu ennustada tipptunni ajal, kui kiiresti või aeglaselt buss liigub, aga neil võiks ju mingi aimdus olla, kui kaua teatud kellaajal transport sõidab. Sest on loogiline, et bussi reaalne sõiduaeg võib venida 10-15minutit pikemaks, aga mitte poolteist tundi! Igatahes jõudsin õhtul ilusasti koju ja seljataga oli väga huvitav päev!
NELJAPÄEV
Ootasin seda päeva väga, sest sellel päeval toimus esimene bändiproov.
Esimene tund oli aga Working in the Creative Industry seminar, mis tähendas seda, et meid oli jälle väikesteks gruppideks jaotatud, kus meid jaotati veel väiksemateks gruppideks, et hakata välja töötama mingisugust äriideed, mida peame esitlema jaanuaris. Mulle ei meeldi see tund!!! Äri äriks, aga nagu me kõik teame põhikoolist ja keskkoolist, on grupitööd maailma kõige nõmedamad asjad ja eriti siis, kui oled võhivõõrastega ühes grupis. Kõik on nii passiivsed ja midagi öelda ei ole + nii keeruline on midagi välja ka mõelda, mis oleks hea ja toimiv äriidee, võahhh, mulle üldse ei istu!
Peale seda tundi oli siis kauaoodatud bändiproov. Meid on suvaliselt jaotatud bändidesse ilma mingisuguse süsteemita. Kuna mina olen vana hea imelike inimeste külgetõmbaja, siis ega ka bändi puhul teistmoodi saa! Ütleme nii, et ma olin nii nii NII pettunud peale seda proovi, sest eeldad ju ikka, et sellises koolis on ainult head ja väga head muusikud. Tuleb välja, et reaalsetel audition'itel oli väga palju lihtsam saada, eriti instrumentalistidel ja no arusaadav, ega iga inimese jaoks ei saagi 2 tundi kulutada, vaid lastakse paari asja mängida ja kõik + kool teeb väga palju mööndusi näiteks teooriatesti tegemise suhtes. Paljudel on see tegemata, nii et neile antakse esimese semestri lõpuni aega, et see ära teha. Kui nad ei tee, siis peavad eraldi hakkama maksma kursuse eest, mille lõpus nad ikkagi selle tegema peavad. Ühesõnaga, tänu sellele on ka päris udusid siia ära eksinud. Meie ansamblis olid kõik hästi erinevate stiilidega, aga keegi ei ole ka kahjuks ülimalt hea oma stiilis - meil on kaks lauljat, kaks kitarristi, trummar ja pianist. See teine laulja on selline Björk'ilik, kitarrist Elvis Presley-stiili harrastaja, klahvkamees on hoopiski klassikalise muusika kursuselt (ei kujuta ette, kuidas ta meie bändi ära eksis), näiteks ta polnud varem popmuusikaga mitte mingit tegemist teinud. Kui esimeses proovis üritasime kõik oma lemmikartiste ja lugusid jagada, et saada üksteise stiilist aru, siis tema ütles suure õhinaga: "Teate, ma just eelmine nädal kuulsin ühte superlahedat laulu, ma ei tea, kas te olete kuulnud, aga te võiks kindlasti kunagi kuulata, selle nimi oli vist mm "Bohemian Rhapsody" või midagi sarnast". Ja ma istusin suu lahti ja mõtlesin, et kas tegelt ka?? Igatahes üsna õnnetu on kogu see värk. Ma saan aru, et proffidega mängimine on mu täiesti ära rikkunud ja kui ma oleksin tulnud otse koolist ilma igasuguse bänditegemise ja esinemiskogemuseta, oleksin ma ilmselt olnud sillas, aga ma olin NIII pettunud ja kurb!
REEDE
Reedel on mul ainult üks tund ja see on mu individuaalne laulutund. Ma arvan päris tõsiselt, et ma pole aastaid nii närvis olnud, kui enne seda tundi, ma isegi ei tea, miks. Mul oli igatahes ikka väga hull närv sees, kõhus keeras ja vastik oli olla. Kui ma seal olin, rahunesin ma muidugi maha, aga tund iseenesest oli üsna veider. Kõigepealt ta küsis mu tausta jne, ja siis ta näiteks küsis mult, et kuidas ma oma hommikut alustan, kui ma tean, et mul on vaja sellel päeval 6x45 laulda. Mõtlesin natuke aega, et huvitav, mis vastust ta ootab, aga ega kaua ei mõelnud, ütlesin ausalt, et ärkan üles ja panen end riidesse ja sellega minu ettevalmistus piirdub. Kui ta kuulis, et ma enne ei võimle pool tundi ja ei laula pool tundi häält lahti, siis oli ta sellest päris šokeeritud... Igaljuhul, siis ta tahtis, et ma laulaks talle. Laulsin ära, mille peale ta küsis, et mida ma muudaksin selle esituse juures või mida ma teistmoodi teeks. Ma ei osanud kohe midagi selle peale vastata, ütlesin, et kui ma midagi muuta tahaks, siis ma ju ilmselgelt teeks seda?! Tema vastus oli selle peale umbes "Nojah, ega ma ka ei oska midagi väga muuta". Siis oli selline "okei mida nüüd teha" hetk ja siis ta otsustas, et oleks tore mind panna hästi kõrgelt karjuma ja röökima. Ma ei tea... kõik teised lauluõpetajad on niiiiiiiii lahedad, aga minul pigem ei ole väga vedanud temaga.. võib olla läheb kõik paremaks, kui on mingid kindlad ülesanded ja asjad, aga hetkel küll selline meeeeeeehhh - emotsioon natuke.
Jalutasin siis üsna kurvas meeleolus kodu poole, ilm oli ka vastik, nagu siin üsna tihti ikka on. Jõudsin koju ja avastasin, et vannitoas on põrand kuidagi kahtlaselt märg. Ma olin küll paar tundi tagasi duši all käinud, aga enda meelest ma niimoodi plätserdanud küll ei olnud. Kuivatasin siis põranda ära ja paari tunni pärast märkasin, et põrand on jälle märg. Kui lõpuks magama hakkasin jääma ja kõik tehnilised vidinad olin kinni pannud, kuulsin tilkumist. Läksin siis uurisin, mis toimub - vetsupott lekkis! Aga nii imelikust kohast, et ega ma kuidagi parandada seda ka ei saanud ise, tegin siis rätikutest igasuguseid hunnikuid ja mägesid, et võimalikult vähe vett põrandale jõuaks, panin hommikul 8ks äratuse, et kutsuda majahaldur parandama, aga ärkasin 7.15 välisukse paugu peale - mees, keda mul vaja oli, läks ära! Kui olukorda üle vaatama läksin, oli tilkumise sagedus umbes viiekordistunud, kõik ujus ja vesi hakkas ka juba toa poole tulema. Istusin siis kell 7 hommikul oma nelja rätikuga põrandal ja üritasin seda jääkülma vett kuidagi kuivatada. See päev oli kindlalt siiamaani vist ainuke päev, kus kõik tundus lihtsalt nii halb ja vastik :D need kaks päeva koolis olid olnud sellised vastikud ja siis see vetsupotijama ja nii külm oli jnejnejne...Õhtul tuli õnneks see majahoidja ja parandas mul ära asja, nii et kõik sai korda ja kõik lahenes.
Vot selline on üldjoontes mu tunniplaan. Iga nädal toimub muidugi tundides igasuguseid uusi ja huvitavaid asju, aga ülesehituselt on kõik enam-vähem sama. Järgmises postituses kirjutan koolivälisest tegevusest ja elukesest :)
G.
No comments:
Post a Comment